kapten kahu kohvik.jpg

KAPTEN KAHU KOHVIK

sirje.jpg
iruamm.png

Kapten Kahu kohvik taaselustub juba mitmendat setmendat aastat.

 

Kahu/Lubi perekonna ühisloominguna sündiv kohvik on olnud avatud Hiiumaal, Elvas, Pangodis, Tallinnas ja Irus.

Menüü on inspireeritud rännakutest ning toonud kokku maitseid erinevatest maailma paikadest. Idamaised kevadrullid, ameerikapärane rebitud liha, jaapani mõjutusega tuunikalasalat, Hiiumaine mustikakook, Jõelähtmelt pärit odratangu pajaroog. Ja see muidugi pole veel kõik.

Kindlasti leiab põnevat ka meie joogikaardilt. Suvised kokteilid ja kodune õlu.

 

Peakokk: Sirje Lubi

Tiim: Toomas, Aime, Maarja, Rasmus, Mihkel 

MENÜÜ
kapten kahu menyy.001.png
KUIDAS SÜNDIS TEIE KOHVIKU NIMI

Kodukohviku nimi sündis kui Johannes Kahu lapselapselapselaps Maarja oma TÜ ajalooõpingute bakalaureusetöö raames uuris süvitsi perkonna juuri ja samal ajal sündis mõte osaleda kodukohvikute sünnisaarel – Hiiumaa kohvikutepäeval. Aasta oli 2015.

Ainulaadne võimalus uurida Kapten Kahu elulugu avanes, kui Rootsis ilmus välja tema enda käsikirjaline päevik, milles 64 lehekülge, musta tindiga tihedalt täis kirjutatud. 

Kapten Johannes Kahu, meie suguvõsa üks esivanematest, tulevane laevandustegelane, kapten ja tööstur, sündis 1871 aastal Hiiumaal.

Tema sünnist möödub tänavu novembris 150 aastat. Kapten Kahu hariduse ihalus, töökus , ettevõtlikkus, uuendusmeelsus ja visadus , mis peegeldusid tema tegudes ja järeltulevates põlvedes, on jätkuvalt meile inspiratsiooni allikas. Oma kireval eluteel jõudis ta katsetada õige mitmeid ameteid, kuid peamaine oli ikka laevandus.

Tema tegevusega oli 25 aasta jooksul seotud enam kui 30 purjelaeva. Alustanud metskaptenina, nagu ka hästi tuntud Enn Uuetoa alias Kihnu Jõnn, sai ta aastal 1909 Peterburist kaptenipaberid tunnustusena pikaajalisele avariideta merersõidule.    

Hiiumaa kohvikutepäeval osalemise eelduseks oli side saarega - nii oligi meie Kihnu Jõnni masti esivanema Hiiumaa taust ka ajendiks meie kodukohviku nimevalikule.  

Kapten Kahu Kohviku pidamine Hiiuma kohvikutepäeval oli inspireeriv kogemus kogu perele  ja nii me seda pop-up kohvikut ka edasi elavana hoiame. 

Milline on Teie ajalugu Iru külaga? Kõige parem mälestus Iru külast?

Elame Iru külas aastast 1979 kui valmis oma maja, mille ehitas oma perele Kapten Kahu pojapoeg Hiljar Kahu.

Toona pigem Tallinna Linnuvabriku töötajate suvilakruntide regioonist on kujunenud tore Iru küla, mille keskmeks Iru Ämma Klubi oma maja ja spordiplatsiga. Üks Iru küla eredamaid mälestusi seondubki spordiplatsiga, millele panid aluse 1980-date lõpuaastatel kamp Iru külapoisse ( kelle hulgas ka Mihkel, Kapten Kahu poja-poja-tütrepoeg) Tallinna Linnuvabriku ehitusinseneri Hiljar Kahu initsiatiivil ja juhendamisel. Nii on küla ja spordiplatsi arendamisse  andnud oma panuse mitu põlvkonda Kapten Kahu järeltulijaid. 

Mis on hea toidu saladus?

Tingimusteta värske ja võimaluste piires kohalik tooraine, millest toidu valmimisse on panustatud südame ja kirega, loovalt ja eksperimenteerides.
Seejuures on paeluv ka ”silmadega söömine”. Hea toidu valmimisel ei tohi alahinnata taustajõudude tegevust, nagu tundliku maitsemeelega innukad degustaatorid, pühendunud nõudepesijad jne.

mida teie kohviku menüüst kindlasti võib leida?

Üritame olla kursis kodumaiste toidutrendidega ja praegu löövad meie südamed Musta Toidu Festivali rütmis (Black Food Festival). Nii et midagi Black Food Festivalile kohast musta toitu leiab kindlasti meie menüüst  

ILMA MILLISE TOIDUTA EI MÖÖDU ÜKSKI TEIE PERE PIDUPÄEV

Meie kulinaarne kreedo on, et me ei paku pere pidupäevadel marketist ostetud või cateringist tellitud valmistoitu.

Ikka valmistame, katsetame ja testime ise. Oma tõuke on andnud ka osalemine Eesti Grilliliidu võistlustel ja tegemistes, mis on õpetanud ja arendanud maitsemeeli.

KUI PEAKS ELU LÕPUNI SÖÖMA AINULT ÜHTE TOITU, SIIS MIS SEE OLEKS?

No tänapäeval piirata oma valikuid vaid ühe toiduga on lausa ”mission impossible”.

Tõenäoliselt saaks hakkama leivaga. Muidugi eeldusel, et leib on sünonüüm kõikvõimalikele leivatoodetele selles pagariäride ja kaupluste leivalettide kirevas ning piiramatus valikus – rukki-, kaera- täistera-, mitmevilja, seemnetega, puuviljadega, lameleivad, koorikleivad, haputaigast  … 

Lugupidamine igapäevase lihtsa toidu vastu on pärit perekonna karmidest Siberi-aastatest, kus iga suutäis oli hindamatu ja mille vastu võis ka kõik inimlikud väärtused ohverdada.

Aga ei, ausus, austus, andestamine, andmine on väärtused, mida kannavad kõik Kapten Kahu järeltulijad.

Kapten Kahu päevik lõpeb soovidega, mis tänases maailmas igati asjakohased:

 

Riigi, kui ka oma walitsuse suhtes, soovikisn tulewal aastal paremad kokkulepped inimeste wahel, mis aitaks kaasa kosumises, meie ärawäsinud rahwale ja meie langenud majanduse ja hariduse tõstmiseks. Selleks tahan tööd teha ja kaasa aidata nii palju kui jõudu jätkub. Ehk küll tulewiku taewas pilwi on, tahan loota et need kauwad ja päikesele ruumi andwad milles keik kosub ja kasub.

 

 

Küsimustele vastas Kapten Johannes Kahu pojapojatütar Sirje.

juhan.jpg